KKK
Kuhu saab viia ohtlild jäätmed?
Ohtlikke jäätmeid võetakse elanikelt vastu tasuta. Ohtlike jäätmete üleandmiseks on mitu võimalust:
1. Jäätmejaamad. Lähim jäätmejaam asub Rahumäe tee 5a.
2. Iga-aastased ohtlike olmejäätmete kogumisringid. Need toimuvad reeglina kevadeti. Lähim peatuskoht on viimastel aastatel olnud Vilde 66/68 Lehola ühistranspordipeatuse tagune parkimisala.
3. Statsionaarsed vastuvõtupunktid.
Kuhu saab viia suuregabariidilised jäätmed?
Elanikel on võimalik suurjäätmeid iseseisvalt üle anda jäätmejaamadesse. Lähim jäätmejaam asub Rahumäe tee 5a.
Kui ei ole võimalik ise jäätmeid ära viia, siis soovitame tellida teenus:
1. Tallinna Jäätmejaamast (tel. 616 4000).
2. Kolataksost (tel. 5623 6002).
Vajadusel saab äraveo tellida ka juhatuse kaudu.
Kuidas sorteerida prügi?
Täpsema sorteerimisjuhendi leiate siit:
Kas mul oleks võimalik igakuiseid kommunaalarveid saada oma e-postile?
Jah, see on võimalik. Informeerige juhatust oma soovist e-postile: info@s175.ee
Millise metoodikaga arvestada tasu veevahede eest (inimeste, korterite, pinna jne. järgi.)?
Sageli tekitab raskusi erinevus korteri veemõõturite näitude summa ja elamu veemõõturi näitude erinevus ja selle eest tasu arvestamine. Seda erinevust nimetatakse elamu üldveeks, mille maksumus jaotatakse korterite vahel. Ei ole olemas üldist korda, mille järgi seda tuleb teha. Asi lahendatakse ühistusisese kokkuleppega, mis sätestatakse kas põhikirjas või eraldi üldkoosoleku otsusega. Üldiselt ei soovitata kasutada ühikuna inimeste arvu, sest see on üsna kontrollimatu suurus.
Tavaliselt võetakse vee mõõtmisel tekkivate erinevuste maksustamisel ühikuks kuupmeetrid ja hinnaks kehtiv vee hind. Korterite vahel jaotatav summa arvestatakse võrdeliselt korteri pinnaga või jaotatakse kõigi korterite vahel võrdselt. Näiteks:
Hind = vee 1m³ maksumusKogus (pinna järgi jaotuse puhul) = Üldvee kogus x (korteriomanikule kuuluv pind/maja üldpind)Kogus (korterite järgi jaotuse puhul) = Üldvee kogus x (1/korterite arv)Kas on olemas mingi seadus, et ühistu peab siiski elanikele avalikustama oma tegemisi? Ja kuidas siiski saada ühistu esimees niikaugele, et oleks nõus koosolekut korraldama?
Üldkoosoleku kohustus on vähemalt üks kord aastas, kuna nõutud on majadusaasta aruande kinnitamine üldkoosoleku poolt.(MtüS §36 lg.3) Üldkoosoleku pädevuses on ka majanduskava kinnitamine (KoKüS §41), kuid seda võib teha ka majandusaasta aruande kinnitamisega üheskoos. Samas võib põhikirjas ette näha ka üldkoosolekute tihedamat korraldamist. Need kaks dokumenti (majandusaasta aruanne ja majanduskava) peavad andma piisavalt informatsiooni, kuidas on kulutatud ja kuidas on plaanis kulutada korteriühistu rahalisi vahendeid.
Kui korteriühistu esimees üldkoosolekuid ei korralda ja ignoreerib ühistu liikmete teabenõudeid, siis on teil võimali talitada järgnevalt.
Võtke registrist kehtiva põhikirja koopia.Esitage Tartu maakohtu registriosakonnale teabenõue, kus soovite informatsiooni esitatud majandusaasta aruannete kohta.Nõudeke juhatuselt kirjalikult üldkoosoleku kokkukutsumist (MtüS §20 lg.3). Nõudele peavad alla kirjutama vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. NB! Jälgige põhikirja.Kui juhatus üldkoosolekut ikkagi kokku ei kutsu, tehke seda ise koos nõudele alla kirjutanutega (MtüS §20 lg.4). AllikasProbleemide lahendamisel aitab ka uue juhatuse valimine.
Jäätmete sorteerimine
https://www.ekovir.ee/index.php/jaatmetessorteerimine/